|
SK BALTIC BOWLING PÕHIKIRI
I. ÜLDSÄTTED
1. Spordiklubi “Balti Bowling" (inglise keeles “Baltic Bowling”) on mittetulundusühinguna
tegutsev vabatahtlik ühendus, mille eesmärgid ja põhitegevus on suunatud
spordi, eelkõige bowlingu, biljardi, minigolfi, petanque ning teiste sportmängude
harrastamisele ja oma liikmetele vaba aja sportlikuks veetmiseks tingimuste
loomisele.
2. Spordiklubi “Balti Bowling " (edaspidi klubi) ühendab spordi vastu
huvi tundvaid ja bowlingu, biljardi, minigolfi, petanque ning teiste sportmängudega
tegelevaid ja/või selle spordiala arendamisest ning toetamisest huvitatud
füüsilisi isikuid.
3. Klubi juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest,
nendega kooskõlas kehtestatud muudest aktidest ja otsustest, käesolevast
põhikirjast ja Eesti Spordi Hartast.
4. Majandustegevuse kaudu tulu saamine ei ole klubi eesmärk ega põhitegevus.
Klubi tulu kasutatakse ainult põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks,
tulu liikmete vahel ei jaotata.
5. Klubi on eraõiguslik juriidiline isik, mille õigusvõime tekib tema
kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.
6. Klubil on oma sümboolika ja tal on selle kasutamise ja käsutamise ainuõigus.
7. Klubi on asutatud 9. novembril 2000.a.Tallinnas.
II. KLUBI
EESMÄRGID JA TEGEVUS
8. Klubi tegevuse eesmärkideks on klubi liikmete ühistest huvidest lähtudes
sportimiseks ja vaba aja veetmiseks soodsate tingimuste loomine bowlingu
ja teiste sportmängude viljelemine ja arendamine tervisespordi vormidest
kuni võistlusspordini ning oma liikmete ühiskondliku ja kehalise aktiivsuse
tõstmine.
9. Eesmärkide täitmiseks klubi:
- propageerib
spordiga tegelemist ja kaasab klubi tegevusse bowlingust ja teistest
sportmängudest huvitatud noori, nende vanemaid ja toetajaid;
- korraldab
bowlingu ja teiste sportmängude alaseid seminare ja väljaõpet;
- arendab
aktiivset seltskondlikku tegevust klubi raames ning ka väljaspool klubi
oma tegevus- ja spordiala toetamiseks;
- korraldab
oma liikmetele sportlikku tegevust, organiseerib võistlusi ja üritusi
teiste klubidega, osavõtte võistlustest, koostab klubisiseseid edetabeleid,
määrab klubi esindajad erinevateks võistlusteks nii kodu- kui välismaal,
töötab välja nii oma klubi kui ka piirkondlike võistluste juhendeid,
hangib huvilistele treeninguteks metoodilisi materjale, palkab võimaluse
korral treenerid-juhendajad, autasustab sportlasi ja teisi oma klubi
liikmeid ning toetajaid;
- korraldab
oma klubi tipp- ja võistlussportlaste võimalustekohast ettevalmistamist
osavõtuks spordivõistlustest;
- arendab
koostööd teiste sportmängudega tegelevate klubidega, teiste organisatsioonidega,
kohaliku omavalitsusega, firmadega ja üksikisikutega nii kodu- kui välismaal
Bowlingu edendamiseks ning traditsioonide säilitamiseks;
- tagab
liikmetele, kellele on klubi poolt antud kohustused või ülesanded, samuti
huvitatud liikmetele, koolituse kohustuste ja ülesannete täitmiseks
või nende enesetäiendamiseks;
- loob vastavalt
võimalustele tingimusi klubi liikmetele klubi vara kasutamisel, võistlustest
osalemiseks ning spordivarustuse hankimiseks;
- autasustab
ja stimuleerib spordiliikumise arendamisel silmapaistnud isikuid ja
organisatsioone, annab välja stipendiume vastavalt kehtivatele tingimustele
ja korrale;
- viib spordialase
tegevuse korraldamiseks vahendite hankimise eesmärgil läbi tasulisi
spordiüritusi, võtab vastu varalisi annetusi ja eraldisi, teostab tehinguid
klubi kasutuses ja omanduses oleva ning tema põhieesmärgi saavutamiseks
vajaliku varaga, sõlmib sponsor- ja reklaamilepinguid.
III. KLUBI
LIIKMESKOND
10. Klubi liikmeteks võivad olla füüsilised isikud, kes tunnistavad
ja täidavad käesolevat põhikirja, osalevad aktiivselt klubi tegevuses,
tasuvad ühekordset sisseastumismaksu ja liikmemaksu. Klubi liikme statuudi
kinnitab üldkoosolek.
11. Klubi liikmeks astumiseks tuleb esitada kirjalik avaldus, mille kohta
juhatus teeb otsuse 14 kalendripäeva jooksul arvates avalduse laekumise
päevast. Sisseastumismaksu suuruse ja igaaastase liikmemaksu suuruse ning
selle tasumise tähtajad kinnitab klubi üldkoosolek. Kui klubi juhatus
keeldub taotlejat liikmeks võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks
vastuvõtmine otsustatakse klubi üldkoosolekul.
12. Liikmelisust klubis ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega
pärandada. Füüsilisest isikust liikme surma korral tema liikmelisus klubis
lõpeb.
13. Klubi liikmel on õigus avalduse alusel klubist välja astuda. Liige
võib klubist välja astuda pärast 1-kuulise etteteatamistähtaja möödumist.
Etteteatamistähtaja nõuet ei kohaldata, kui liikme õigusi ja kohustusi
muudetakse oluliselt või kui liikmeksjäämine ei ole õiglase hinnangu kohaselt
võimalik.
14. Liikme võib klubist välja arvata juhatuse otsusega, kui ta ei täida
klubi põhikirja sätteid või on kahjustanud oluliselt klubi moraalselt
või materiaalselt või jätab süstemaatiliselt täitmata klubi valitud organite
ning juhtide poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte või on jätnud
tasumata klubi liikmemaksu pikema perioodi vältel. Klubist välja arvatud
liikmele tuleb tema klubist väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest
viivitamatult kirjalikult teatada. Klubi juhatuse poolt väljaarvatud liikmel
on õigus nõuda väljaarvamise otsuse ülevaatamist üldkoosoleku poolt.
15. Liikmelisuse lõppemisel sisseastumis- ja liikmemakse ei tagastata.
16. Klubi liikmetel on õigus:
osaleda
klubi kõigil üritustel ning tegevustes;
kasutada
klubi poolt loodud sportimistingimusi vastavalt klubis kehtestatud korrale;
osaleda
hääleõiguslikena üldkoosolekute töös ning valida ja olla valitud klubi
juht-, järelvalve- ning teistesse valitavatesse organitesse, esindada
klubi selle juhtorganite volitusel teistes organisatsioonides ning üritustel;
esitada
arupärimisi ja ettepanekuid klubi valitavate organite tegevuse kohta ning
saada klubi tegevusest teda huvitavat informatsiooni;
kasutada
vastavalt kehtestatud korrale klubi sümboolikat ja vara;
klubist
välja astuda;
17. Klubi liikmed on kohustatud:
järgima
klubi põhikirja ning teisi valitavate organite ja juhtide poolt oma pädevuse
piires kehtestatud akte;
osalema
korraliste ja erakorraliste üldkoosolekute ning valitavatesse organitesse
kuulumisel nende töös;
tasuma õigeaegselt
liikmemaksu;
kasutama
heaperemehelikult ning säästlikult klubi vara;
hoidma ja
kaitsma klubi head nime, seisma klubi eesmärkide ja põhimõtete eest.
Teisi kohustusi
liikmetele saab kehtestada klubi üldkoosolek ja klubi juhatus omades selleks
eelnevalt nende liikmete nõusoleku.
IV. KLUBI
JUHTIMINE JA JÄRELEVALVE
18. Klubi kõrgemaks organiks on klubi liikmete üldkoosolek. Üldkoosoleku
kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul. Juhatus
on kohustatud üldkoosoleku kokku kutsuma ka siis, kui seda nõuavad klubi
huvid või nõue üldkoosoleku kokkukutsumiseks on esitatud kirjalikult ja
põhjust ära näidates vähemalt 1/10 klubi liikmete poolt. Kui juhatus ei
kutsu üldkoosolekut kokku ülaltoodud korras liikmete poolt esitatud nõude
alusel, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
19. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt kaks nädalat
ning kokkukutsumise teates peab olema ära näidatud üldkoosoleku toimumise
aeg, koht ja päevakorra projekt.
20. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid kõigis klubi tegevuste puudutavates
küsimustes. Üldkoosoleku ainupädevusse kuulub:
põhikirja
muutmine ja klubi eesmärkide muutmine;
klubi lõpetamise,
ühinemise või jagunemise otsustamine;
klubi sisseastumismaksu
ja liikmemaksude määra ning tasumise tähtaja kehtestamine;
majandusaasta
aruande kinnitamine;
aasta tegevuskava
ja eelarve kinnitamine;
klubi presidendi
ja teiste juhatuse liikmete volituste aja ning selleks ajaks valitavate
juhatuse liikmete arvu kinnitamine;
klubi presidendi,
juhatuse liikmete ja revidendi (revisjonikomisjoni) valimine;
juhatuse
või revidendiga (revisjonikomisjoni liikmega) tehingu tegemise või tema
vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes klubi
esindaja määramine;
klubi kinnisasjade
või registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või asjaõigusega koormamise
otsustamine ning vastavate tingimuste kehtestamine;
majandustehingute
piirlimiitide kehtestamine, mida juhatus võib teostada ilma üldkoosoleku
loata.
21. Üldkoosolekut juhatab klubi president või liikmete soovil koosolekul
valitud juhataja. Üldkoosolek viiakse läbi koosolekul vastuvõetud reglemendi
järgi. Igal klubi liikmel on üldkoosolekul üks hääl. Hääletamise kord
määratakse üldkoosoleku reglemendiga. Kui ka üks üldkoosolekus osalev
klubi liige nõuab salajast hääletamist, tuleb antud küsimuses võtta otsus
vastu salajase hääletamise teel. Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll,
millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
22. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on
järgitud kõiki klubi põhikirjast tulenevaid nõudeid ja selles osaleb või
on esindatud üle poole klubi liikmetest. Kui üldkoosolek ei ole ülalsätestatud
kvooruminõude mittetäitmise korral pädev otsuseid vastu võtma, kutsub
juhatus vähemalt ühe kuu jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga.
Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkoosolekus
osalenud või esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui üldkoosolekus
osaleb või on esindatud vähemalt kaks liiget. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel
on rikutud põhikirjaga sätestatud nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud
otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekus osalevad või
on esindatud kõik klubi liikmed. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid
küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes,
mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu
võtta otsuseid, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud klubi kõik
liikmed.
23. Üldkoosolekus võib hääletada klubi liige või tema esindaja, kellele
on antud lihtkirjalik volikiri. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui
selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud klubi liikmetest või
nende esindajatest. Esindajaks, kellele kandub üle liikme õigus hääletada,
võib olla ainult teine klubi liige. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks
koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik
klubi liikmed.
24. Klubi tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 3/4 klubi liikmete
nõusolek ning klubi tegevuse lõpetamiseks 2/3 klubi liikmete nõusolek.
25. Liige ei või hääletada, kui klubi otsustab temaga või temaga võrdset
majanduslikku huvi omava isiku tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluse
alustamist või lõpetamist. Üldkoosoleku poolt klubi liikme teistest erineva
õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse
panemiseks peab olema selle liikme nõusolek. Klubi liige, kes on ka juhatuse
liige või revident, ei või hääletada klubi poolt tema vastu nõude esitamise
otsustamisel. Neid hääli ei arvestata esindatuse määramisel.
26. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid põhikirja muutmise kohta, kui
selles osaleb või on esindatud üle 2/3 klubi liikmetest. Põhikirja muutmise
otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad üle 2/3 üldkoosolekus
osalenud liikmetest või nende esindajatest. Põhikirjamuudatus jõustub
selle registrisse kandmisest.
27. Üldkoosoleku otsuse võib kehtetuks tunnistada kohus, kui üldkoosoleku
otsus on vastuolus seaduse või klubi põhikirjaga ning sellekohane avaldus
on esitatud klubi liikme või juhatuse liikme poolt hiljemalt kolme kuu
jooksul otsuse vastuvõtmisest.
28. Klubil on juhatus, mis seda juhib ja esindab. Klubi juhatuse liikmete
alammäär on 3 liiget ja ülemmäär on 9 liiget. Juhatuse liikmete volituste
aja ning selleks ajaks valitavate juhatuse liikmete arvu otsustab üldkoosolek.
Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled
klubi juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle alaline elukoht on Eestis.
Liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. Juhatuse
liikmetel on õigus saada ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste
hüvitamist.
29. Juhatuse liikmete ja revidendi (revisjonikomisjoni) valimisel on otsustavaks
ülesseatud kandidaatidele antud suurem häältearv eeldusel, et kandidaadi
poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud klubi liikmetest või nende
esindajatest. Kui kaks või enam kandidaati koguvad võrdse arvu hääli,
korraldatakse nende vahel vajadusel järelvalimised. Juhatuse üheks liikmeks
on president, kes korraldab juhatuse tegevust. President valitakse teistest
liikmetest eraldi. Presidendi valimisel on otsustavaks ülesseatud kandidaatidele
antud suurem häältearv eeldusel, et kandidaadi poolt hääletab üle poole
koosolekus osalenud klubi liikmetest või nende esindajatest. Kui kaks
või enam kandidaati koguvad võrdse arvu hääli, korraldatakse nende vahel
vajadusel järelvalimised. Juhul kui üks või mitu juhatuse liiget või eraldi
valitav president jääb valimata põhjusel, et nad ei saanud üle poole üldkoosolekus
osalenud klubi liikmete või nende esindajate häältest, korraldatakse mittevalitute
osas järelvalimised või esitatakse uued kandidaadid.
30. Klubi esindab õigustoimingutes ainuisikuliselt president, teised juhatuse
liikmed ühiselt. Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega tagasi kutsuda
kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral klubi
tegevust juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel. Juhatuse liige võib
tagasi astuda enne tähtaega isikliku avalduse alusel. Tagasikutsutud või
tagasiastunud juhatuse liikmed asendatakse üldkoosolekul juhatuse liikmete
valimise korra alusel. Juhatuse liikmete arv ei või olla väiksem, kui
kolm liiget. Juhatuse liikmete arvu vähenemisel alla kolme liikme kutsutakse
täiendavate liikmete valimiseks kokku erakorraline liikmete üldkoosolek.
31. Juhatus peab andma klubi liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta
ja esitama nende nõudmisel vastava aruande. Juhatus korraldab klubi liikmete
arvestuse ning on kohustatud esitama registripidajale andmeid klubi liikmete
arvu kohta.
32. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisega,
samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega
klubile süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Juhatuse liikmed,
kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega
tekitanud süüliselt kahju klubi võlausaldajale, vastutavad võlausaldaja
ees solidaarselt klubiga. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg
on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise avastamisest.
33. Juhatus võtab vastu otsuseid klubi juhtimise küsimustes. Juhatuse
pädevusse kuuluvad:
klubi üldkoosolekute
ettevalmistamine ja otsuste elluviimine;
liikmete
vastuvõtmise ja liikmeskonnast välja arvamise otsustamine;
kinnisvara
käsutamine üldkoosoleku otsusel ja selles otsuses ettenähtud tingimistel;
juhatuse
liikmete määramine üldkoosolekus kinnitatud ametikohtadele;
liitudesse
astumise ja sealt lahkumise otsustamine;
klubi tegevuskavade
ja eelarve koostamine, esitamine üldkoosolekule;
klubi komisjonide
ja institutsioonide juhtide nimeline kinnitamine;
välissuhete
korraldamine ja koordineerimine;
sümboolika
kavandite ning statuutide kinnitamine;
klubi võistluste
ja ürituste kalendri, võistluste juhendite ja eelarvete, koondvõistkondade
ning kohtunikekogude, treenerite nõukogude koosseisude kinnitamine ja
muude sportlikku tegevust ja ühisettevõtmisi puutuvate üldküsimuste lahendamine;
laenude
võtmine ja andmine;
kontode
ja arvete avamine krediidiasutuses, lepingute sõlmimine, töötajate tööle
võtmine ning töölt vabastamine ja volikirjade välja andmine
34. Juhatuse koosolekud kutsub kokku president vastavalt vajadusele kuid
mitte harvemini kui üks kord kvartalis. Juhatus võib vastu võtta otsuseid,
kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse koosolekuid
juhib klubi president. Juhatuse koosoleku otsus on vastu võetud, kui selle
poolt hääletab vähemalt 2/3 juhatuse liikmetest. Juhatuse liige ei või
osaleda hääletuses, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku
huvi omava isikuga tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluse alustamist
või lõpetamist klubi poolt. Koosolekud protokollitakse, vastuvõetud otsused
fikseeritakse kirjalikult ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja
ja protokollija.
35. Järelvalve teostamiseks juhatuse ning teiste klubi organite tegevuse
üle valib üldkoosolek revidendi või revisjonikomisjoni. Järelvalve teostaja
määratakse üldkoosoleku otsuses näidatud volituste ajaks põhikirja punktis
29 sätestatud korra alusel. Järelvalvet teostavad isikud peavad olema
teovõimelised füüsilised isikud ning nad ei tohi kuuluda klubi juhatuse
liikmete hulka ega töötada klubis raamatupidajana. Juhatus peab võimaldama
revidendil (revisjonikomisjonil) tutvuda kõigi revisjoni läbiviimiseks
vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. Revisjoni tulemuste
kohta koostatakse aruanne, mis esitatakse üldkoosolekule koos aastaaruandega.
V. KLUBI
VAHENDID, VARA JA ARUANDLUS.
36. Klubi vahendid ja vara moodustuvad:
sisseastumis-
ja liikmemaksudest;
füüsiliste
ja juriidiliste isikute annetustest;
toetustest
kohaliku omavalitsuse eelarvest;
riiklikest
toetustest või toetustest erinevatest fondidest ja sihtasutustelt;
klubi põhikirjaliste
eesmärkide saavutamiseks korraldatavatest tuluüritustelt, sponsor- ja
reklaamilepingutest, tehingutest kinnis- ja vallasvaraga, intressitulust
ning muudest laekumistest. 37.
Klubi vahendid ja vara kuuluvad klubile ning neid kasutatakse ja käsutatakse
klubi eesmärkide saavutamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning
käesolevale põhikirjale. Klubi võib oma vara ja vahendeid anda kasutamiseks
(rentida, laenata, anda tasuta kasutusse jne.) oma liikmetele ja klubi
liige klubile lepingulisel alusel. Klubi ei kanna varalist vastutust oma
liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust
klubi kohustuste eest välja arvatud juhtudel, mis on sätestatud põhikirjas.
Klubi vastutab oma varaliste kohustuste eest talle kuuluva varaga.
38. Klubi majandusaasta algab 01. jaanuaril ning lõpeb 31. detsembril.
Juhatus korraldab klubi raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele.
Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande
ja tegevusaruande ning esitab need üldkoosolekule nelja kuu jooksul, arvates
majandusaasta lõppemisest. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad
alla kõik juhatuse liikmed. Klubi maksab makse riigi- ja kohalikku eelarvesse
ning esitab oma asukohajärgse maksuameti kohalikule asutusele maksudeklaratsiooni
õigusaktides sätestatud korras. Klubi esitab oma tegevuse kohta statistilise
aruande õigusaktides ettenähtud korras.
VI.
KLUBI LÕPETAMINE.
39. Klubi tegevus lõpetatakse:
üldkoosoleku
otsuse alusel, kui klubi tegevuse lõpetamine on lülitatud üldkoosoleku
päevakorda iseseisva punktina, sellest on klubi liikmetele põhikirja punktis
19 ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekus osaleb või on esindatud üle
2/3 klubi liikmetest ja selle poolt hääletab üle 2/3 koosolekul osalenud
liikmetest või nende esindajatest;
pankrotiavalduse
alusel, mille esitab juhatus, kui selgub, et klubil on püsiv maksejõuetus
kuue kuu jooksul. Juhul, kui maksejõuetus on kestnud kolme kuu jooksul,
on juhatus kohustatud kokku kutsuma klubi üldkoosoleku pankrotiavalduse
esitamise otsustamiseks. Avalduse esitamata jätmise või avalduse esitamisega
viivitamise korral vastutavad selles süüdi olevad juhatuse liikmed klubile
või kolmandatele isikutele sellega tekitatud kahju eest solidaarselt;
klubi liikmete
arvu vähenemisel alla kahe;
üldkoosoleku
võimetuse korral valida põhikirjaga ettenähtud juhatuse liikmeid ja revidenti
kolmel üldkoosolekul;
sundlõpetamise
korras kohtuotsusega siseministri või muu huvitatud isiku nõudel seaduses
sätestatud juhtudel. 40. Klubi lõpetamisel toimub selle likvideerimine.
Likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkoosoleku otsusega ei ole
ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus.
Likvideerija peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled likvideerijad
peavad olema isikud, kelle alaline elukoht on Eestis. Likvideerijate valimisel
ja tagasikutsumisel rakendatakse käesoleva põhikirja punktides 29 ja 31sätestatud
korda. Likvideerijatel on klubi juhatuse õigused ja kohustused, mis ei
ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerijatel on õigus esindada
klubi ainult ühiselt.
41. Likvideerijad lõpetavad klubi tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad
vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jaotavad pärast võlausaldajate
nõuete rahuldamist allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel.
Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud klubi
likvideerimiseks. Likvideerijad avaldavad viivitamata teate klubi likvideerimismenetlusest
üleriigilise levikuga ajalehes ja Riigi Teataja Lisas. Teada olevatele
võlausaldajatele peavad likvideerijad saatma likvideerimisteate. Likvideerimisteates
tuleb märkida, et võlausaldajatel tuleb esitada oma nõuded kahe kuu jooksul
viimase teate avaldamisest. Kui likvideeritava klubi varast ei jätku võlausaldajate
kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse.
42. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja nõuet mitte esitanud
teada olevate võlausaldajate raha deponeerimist kuulub allesjäänud vara
üleandmisele samalaadsete eesmärkidega mittetulundusühingutele või riigile
või kohalikule omavalitsusele.
43. Klubi lõppemisel kustutatakse klubi registrist klubi likvideerijate
avalduse põhjal. Kui klubi likvideerimise lõppemisel ei esitata avaldust
selle kustutamiseks registrist, on registripidajal õigus klubi registrist
kustutada. Likvideerijad annavad klubi dokumendid hoiule ühele likvideerijale
või kolmandale isikule. Dokumentide hoidja nimi kantakse registrisse likvideerijate
avalduse põhjal. Kui likvideerijad ei ole täitnud oma kohustusi või on
jaganud klubi vara välja enne võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist
või raha deponeerimist, vastutavad nad oma süü tõttu võlausaldajatele
tekitatud kahju eest solidaarselt.
VII.
ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE.
44. Klubi (ühendatav klubi) võib ühineda teise klubiga (ühendav klubi)
üldkoosoleku otsuse alusel, kui klubi ühinemine on lülitatud üldkoosoleku
päevakorda iseseisva punktina, sellest on klubi liikmetele põhikirja
punktis 19 ja/või 22 ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekus osaleb
või on esindatud üle 2/3 klubi liikmetest ja selle poolt hääletab üle
2/3 koosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest. Ühendatav
klubi loetakse lõppenuks. Klubi võib ühineda teise klubiga (teiste klubidega)
ka selliselt, et asutavad uue klubi. Ühinevad klubid loetakse sel juhul
lõppenuks. Ühinemine toimub likvideerimismenetluseta. Klubi võib ühineda
ainult mittetulundusühinguna tegutseva klubiga. Klubi vara, õiguste,
kohustuste ja liikmetega seonduv ning ühinemise kord on reguleeritud
mittetulundusühingute seadusega.
45. Klubi võib jaguneda jaotumise või eraldumise teel üldkoosoleku otsuse
alusel, kui klubi jagunemine on lülitatud üldkoosoleku päevakorda iseseisva
punktina, sellest on klubi liikmetele põhikirja punktis 19 ettenähtud
korras teatatud, üldkoosolekus osaleb või on esindatud üle 2/3 klubi
liikmetest ja selle poolt hääletab üle 2/3 koosolekul osalenud liikmetest
või nende esindajatest. Jaotumisel annab jagunev klubi oma vara üle
omandavatele klubidele. Jaotumisel loetakse jagunev klubi lõppenuks.
Eraldumisel annab jagunev klubi osa oma varast üle ühele või mitmele
omandavale klubile. Jagunemine toimub ilma likvideerimismenetluseta.
Klubi saab jaguneda ainult mittetulundusühingutena tegutsevateks klubideks
ning osaleda ainult mittetulundusühinguna tegutseva klubi jagunemisel.
Klubi vara, õiguste, kohustuste ja liikmetega seonduv ning jagunemise
kord on reguleeritud mittetulundusühingute seadusega.
Klubi
põhikiri on kinnitatud asutamislepinguga 9. novembrist 2000.a. Tallinnas.
|